Sören Kierkegaard
Mõtteterad ei saagi sündida kohe. "Kes teisele loll ütleb on ise loll" tuleb meelde lapsepõlvest. Küpsemas eas ütleks teisiti - "Kunagi ei tohi lollile öelda, et ta on loll. Sellest ta ju targemaks ei saa. Vaja on hoopis teda armastada, sellest võib abi olla (A. Mustonen)". Mõtteterade arsenal on tohutu ning nendes tuhnimine on väsitav ning nüristav. Suuremat tähelepanu pälvivad teravmeelsused.- Elu on nagu hernes, kunagi ei tea millal sealt seest võib uss tulla; Mul on kodus kolm lemmikut, kes asendavad meest: koer uriseb, papagoi vannub, kass, kes tuleb koju hommikul; Kui teil on ükskõik, kus te olete, ei saa tee ära eksida. Ühele sobib üks, teisele teine, kolmandale ei sobi ükski mõttetera. Ja mõnda ütlemist ei usu enam keegi - Ennem pääseb kaamel läbi nõelasilma kui rikas taevariiki. Vanas eas, selja taha vaadates on alles võimalik hinnata mõtteterade püsivat väärtust.
Meie toit peaks olema meie meditsiin, meditsiin peaks olema meie toidus (Hippokrates)
Kaheldes jõuame tõeni (Cicero). Tähtis on mitte lõpetada kahtlemist (Einstein)
Mis on vanadus? Kaotada uudishimu (Mitterrand)
Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda (Herakleitos)
Naeratus parandab maailma (Tundmatu)
