Nii me lubjastume
Jelena Skulskajal on alati midagist öelda meelemõlgutuseks."Postimehe" artiklis "Me tahame võõrast, aga ainult natuke" on tal soovitus daamile, kes otsustas raamatut kirjutama hakata: "Juba raamatu kirjutamine ise muudab inimest. Isegi väga halva raamatu kirjutamine. Inimene mõistab, et tema ümber on külluslikult sõnu, lausa ülemääragi palju, et need iseloomustavad tema loomuse pisemaidki varjundeid. Juba puhas eneseaustus sunnib vaatama ja kuulama seda, mis on meie sees, mitte seda, millised oleme väljaspoolt. Meie sees on aga alati valmisolek olla kannatlik, valmisolek leppida sellega, et ümberringi on teisi, imelikke, võõraid, teistmoodi inimesi"
Meil kõigil on kalduvus kalduda rutiini, harjumus käia sama rada, mõelda samu mõtteid. Seisatu ja mõtle kuidas rutiinist vabaneda. Konks on selles, et inimene saab sellest nõiaringist välja pääseda ennast loominguliselt turgutadades ehk nagu Jelena Skulskaja annab mõista - eelarvamustest jagu saades.
Nii nagu atleedil on tõstekang hea treeningvahend jõu arendamiseks nii on arvuti sobiv treeningvahend vaimu arendamiseks. Facebook ei arenda. Kes on lugenud "Albikära Antsu" see mõistab seda. Pea blogi, mis paneb sind mõtisklema ning annab võimaluse end arendada.